Amigurumi – LIZZY BLOGI

Nagu mul oleks vähe probleeme, nüüd olen ka ostusõltlane. Millal ma haiglast välja sain? AA jaa teisipäeval. Ja juba ma olen kulutanud mitusada eurot kõik võimalikele asjadele alates heegeldatud jänestest lõpetades 9 raamatuga, millele võib lisanduda 10. kui ma oksjoni peaks võitma. Hakka juba uskuma, et vana sõltuvuse asemele tahab jubedalt tulla teine tervislikum, aga finantsiliselt keerulisemat olukorda tekitavam sõltuvus.

Algas see kõik nii, et enne haiglasse minekut tellisin emale uute piltide jaoks beebialbumi ja ka endale, kuhu venna pere rohked pildid panna. Aga maksmisel tekkis mingi jama ja haiglas olles mulle öeldi, et ülekannet ei toimunud. Siis ma läksin tellisin uue ja see meeldis mulle palju rohkem kui eelmine (hallo, panda ju). Pärast tuli välja, et see esimene ootas ka mind juba ammu poes ja ma ei tea, miks müüjad ei andnud seda mu emale, kui ta seal mu fotokaartidel järel käis. Siis oli vaja see krahh lahendada ja ma tellisin sellele poisule mitte üks, vaid kaks katsikukinki. Üks on see jänes. Mulle meeldivad need amigurumi stiilis heegeldatud mänguasjad. Kunagi sai üliägedate laisklooma sõbrannade katsikutele viidud, kuni inimene, kes neid tegi, lõpetas tegevuse. Aga see jänes on kõvasti over priced. Aga ma ei saanud ju, kuidas ma frenemy lapsele siis kaks kallist kinki teen ja vennatütre ilma jätan,so ma ostsin samasuguse jänese, aint roosa riietusega vennatütrele ka, sest why the hell not. Ok, ma tean, miks mitte, aga need on ju nii nunnud. Ja sellega kõik ei lõppenud. Siis ma panin vahepeal asju müüüki ja andsin tõsiselt palju asju niisama ära. Õnneks tundub, et kaamera müügist saan ma midagi tagasi, sest juba on palju huvilisi ja esimene pakkumine ka tehtud. Aga ostast rääkides, siis kurivaim,ma hakkasin seal ostusooviga ringi liikuma, mõtsin, et oleks vaja uut ümbrist telefonile, sest vana nii lagunenud ja kui saaks soodukaga iphone’i laadijaid…neid ma ostast ei leidnud, leidsin tarvikud.ee-st ümbrise. Aga see veits kahtlane pood,sest pole siiani ostukinnitust meilile saatnud, mida siiani on absull iga veebipood teinud. Siis ma tellisin vanast heast Krista Pauli FB grupist ühe tuunika, mida ma saan kanda uute retukatega, mis ma haiglas tellisin. Aa see asi hakkas juba haiglas pihta, kui ma tellisin Krisostomusest ühe depressiooni raamatu, mis keegi soovitas, eesmärkmiku ja ühed ilusad retuusid. Õnneks siis ema aitas maksmisega. Ja viimase asjana ma kammisin tõsiselt osta.ee ilukirjanduse väliskirjanduse sektsiooni. Jumal tänatud, et seal nii palju paska ja klassikat on, et noorte- ja head ajaviitekirjandust otsisin tikutulega taga, aga leidsin lõpuks 10 raamatut, 1-l veel oksjon käib.Kokku kulutasin üle 50 euri teise ringi raamatute peale. Sinna lisandub veel paar eurot per book saatmise eest. Õnneks ma vaatasin, et osad müüjad kattuvad, siis saab vähemaks seda saatmiskulu. Ühel oli transpordiviisiks ainult kokkulepe, ma juba kardan, mis probleemid tal on, et ei või lihtsalt omnivaga saata (ma tavaliselt eelistan smartposti, aga kui sul 10 raamatut on ja vahe saatmisel on 50 senti, siis paneb ikka mõtlema)

See on tegelt uskumatu, kui palju inimesed hindavad üle seal oma raamatuid. Mingi suvalise tundmatu kirjaniku tundmatu teose eest küsitakse sageli 9-10 eurot. Nägin ka tuntumate teoste puhul hinda 15-20. Ma tellisin ainsa Videviku raamatu, 1. osa,sest ma ei suuda ikka väga telefonis lugeda, telefon pole päris õige koht e-raamatute lugemiseks. Ja muidugi paber versiooni eest tuli rohkem maksta ka. Tuntumatest teostest skoorisin ka Lolita uuema trüki, mille eest ma maksin tunduvalt rohkem kui vana trüki eest, aga seal oli pilt ka,et tegu oleks mingi kolepaberi ja väikese fondiga. Britt rääkis just kaane järgi raamatu hindamisest, aga teate mis on essa asi, mida peab vaatama? Fondi suurus! Halb font võib rikkuda lugemiselamuse. Ja siis ma sain ka selle prada raamatu. Mafilmi ei ole näinud veel, nii et see saab mõnus lugemine olema. Ülejäänud olid minu jaoks tundmatud noorte- ja ajaviiteromaanid. Nägin ühte Jodi Picoulti romaani, aga see tundus nii rumal võrreldes My Sister’s keeperiga. Aa pooleli olev oksjon on Pretty little liarsi eesti keelde tõlgitud esimese kahe raamatuga. Ja siis ma nägin veel Pilvede all raamatut, aga something had to give, seega see läks kalliduse tõttu. Ka nägin lausa kahte raamatut “Minu armsad luud” ja nende eest küsiti ka vähemalt 9 eurot. Ma parem laenutan raamatukogust, kui isu on veel lugeda. Aga teile ma soovitan käpp peale panna neile,cause it’s an awsome book, millest Peter Jackson tegi suht awsome filmi ka.

https://www.osta.ee/sebold-minu-armsad-luud-150407215.html

https://www.osta.ee/minu-armsad-luud-alice-sebold-2010-150088036.html

Käisin üleeile sõbrannal, kes sai mõni aeg tagasi esimest korda emaks, n-ö katsikul. See ei olnud päris katsikud, aga kuna ma käisin esimest korda last vaatamas, siis võib öelda, et viisin lapsele katsikukingituse. Kui ma sain teada, et pean taas midagi ühe beebile kingiks viima, siis ei olnud mul palju mõelda. Mulle küll meeldisid need karukesed, mille Mallukas Marile ja Lendele kinkis, aga ma otsustasin, et need on ikka natuke liiga krõbeda hinnaga. Läksin jälle teada tuntud rada ja otsustasin Amigurumi stiilis heegeldatud mänguasja kasuks, mida valmistab Ülle mänguasjad (Facebooki leht). Ma isegi otsustasin, et kingin täpselt sama tegelase, mille kinkisin paar aastat tagasi teise sõbranna lapsele ja selleks oli laiskloom Sid, kes on tuntud multikast “Jääaeg”. Minu meelest see tegelane on selle mänguasja kujul ka jube muhe. Ma olin enne seda ka Ülle mänguasjadelt tellinud. Kõige esimeseks tellitud mänguasjaks oli Minion, mille me kinkisime tööklaaslastega ühele töölt lahkuvale projektijuhile, kes oli juhtumisi suur minionite fänn. Kuna ma kiiresti muud ei leidnud, siis tellisin sealt sealt ühe Minioni, millest mul pilti küll alles ei ole, aga see sarnanes üsna palju alloleval pildil nähtavale Minionile (ilma nimeta siis).

Tookord, kui ma esimest korda Sidi tellisin, arvasin ma millegipärast, et see on tobe, kui lapse nimi on mänguasja peal. Aga vahepeal ma jõudsin seda seedida ja nüüd otsustasin, et värske maailmakodaniku nimi saab ka Sidi kõhule jäädvustatud. Kui paki aga esmaspäeval kätte sain, siis oma pettumuseks avastasin, et mänguasi on poole väiksem, kui see laiskloom, mille ma eelmisel korral katsikuteks kinkisin. Mänguasjade valmistaja hoiatas küll, et tuleb väiksem, aga ma ei arvanud, et nii palju väiksem. Seega tundus mulle sellest liiga vähe olevat ja hakkasin kiiresti otsima midagi juurde. Õnneks Magistralis, kust ma paki kätte sain, oli ka beebiriiete pood ja sealt ma siis skoorisin ühe nunnu mütsi Katariinale. Talvel ikka läheb vaja ju.

Kõige parem oli see, et ma ei suutnud oma pettumus varjata, seega kirjutasin Üllele, et mis värk, miks see mänguasi nii väike seekord on. Tuli välja, et ta oli isegi maininud mõõte, kui asi valmis sai, aga mul jäi kahe silma vahele. Ent kui ma koju jõudsin, siis ma avastasin, et ta oli postitanud oma lehele, et ta enam tellimustöid vastu ei võta. Ups. Ma vabandasin liiga järsk olemise eest ja küsisin, et ega ta minu kommentaari pärast ei lõpeta. Aga ta ütles, et tal on tõesti ajapuudus. Nii et see ei ole reklaampostitus. Kuid ma usun, et on teisigi, kes selles tehnikas mänguasju teevad. Lõppu üks pilt Ossust täna enne kui ma uusima Sidi pilte arvutisse panin.